Lõpuks ärganuna oma kolmanda korruse apartamendist alla laskudes, et hommikust sööma minna ilmnes, et ma ei pannudki palju mööda. See lasteaed-kool asub nimelt teisel korrusel, täpselt minu all ja seda veab üks omaniku tütardest. Seal õpib paarkümmend pisikest mustasilmset ja lokkisjuukselist nuku välimusega last ja kuna just jaanuaris tulid uued lapsed, ongi jaanuar "nutukuu". Tundub, et äratuskella mul siin vaja ei lähe.
Hommikusöögilauas tutvusin ühe Rootsi backpackeriga. Noor poiss, esimest korda Euroopast väljas, aga reisib üksi ja peamiselt maapiirkondades. Väga julge mu meelest. Jagasin temaga tükikest eesti kultuuriloost ja tutvustasin talle Vennaskonda.
Omaniku naine ja teine tütar tegid hommikusööki ja avatud tuba oli väga hubane. Naine rääkis oma mehest olulisemalt paremat inglise keelt, jutustas, et on mitu korda Euroopas käinud, seitsmekümnendatel, ja et nad peavad seda võõrastemaja juba 81. aastast saadik ja et enne ta jooksis ringi, nagu segane (otseselt, eksole), aga siis murdis puusaluu ja pärast oppi on elu väga aeglaseks läinud. Küsisin, kas ta harjutusi teeb ja ta ütles, et on laisk.. Inimesed on ikka nii sarnased!
Kuna ma siin väga mingeid turistiatraktsioone läbi joosta ei viitsi (paari erandiga), otsustasin oma tavapärase käitumise kasuks, ehk siis lihtsalt jalutada. Ja ainus ilmselge sihtpunkt siin linnas on mäe otsas istuv hiiglaslik Buddhakuju. Teel sinnapoole leidsin täiesti juhuslikult turu, mis oli paraku orienteeritud turistidele ja kuiig leidsin sealt siidi, taheti meetri eest 1200 ruupiat, st umbes 8 eurot. Olen kindel, et kui paremini tingida oskaksin, saaksin selle vähemalt kuue peale. Aga õnneks jätsid värvid soovida ja kangas polnud piisavalt tihe, nii et sain rahus edasi minna. Et mul ainult jaksu oleks Colomboni oodata..!
Edasi sattusin kohalikule toiduturule ja sain esmakordselt elus osaliseks sellisele müügitööle, mida indiaskäinud kindlasti teavad. Enne kui arugi sain, olin ostnud vürtse sellise raha eest, mida ma normaalselt iial välja ei käiks. Ja ma ju sain aru, et ta petab, mingil määral vähemalt. Ohhjahh..!
Kui ma lõpuks sinna mäkke jõudsin, kus see paganama Buddha istub, olin südamerabanduse äärel. Mitte et see oleks jube kõrge mägi olnud (kuigi ta oli järsk, nii palju saan enda kaitseks öelda) või et mul poleks peakatet olnud või juua.. Ma olen lihtsalt viimasel ajal nii kohutavalt vähe ennast liigutanud, et võhm sai otsa. Paras! Ronisin siis Buddha selja taga trepist üles ja istusin varjualuses trepile maha. Õnneks seal ei olnud kedagi ja selleks hetkeks, kui keegi tuli, olin oma kohaga juba piisavalt harjunud, ega hakanudki kohe põgenema. Nautisin üle linna panoraamvaadet ja jahedat vaikset kohta oma pool tundi. Nii harv võimalus siinkandis. Ja võin uhkusega öelda, et võtsin isegi ploki lahti ja tinteka kätte. Mitte et sealt midagi tulnud oleks, aga progress ikkagi.
Aa, muide, see Buddha valvab tegelikult oma hammast seal ja see on väga püha koht ja tegelikult ta ON turistikas, kuigi mitte väga populaarne õnneks. Ja mõned legendid rääkivat, et tegelikult see hammas põles üldse ära kunagi, aga mis meil sellest.
Kui kord mäest alla sain, orienteerusin rongijaama, et pühapäevaks rongile pilet osta ja siis tagasi koju. Kasutasin waze'i ja see oleks kindlasti palju paremini töötanud, kui ma a) oleksin auto või b) oskaksin seda jalakäijale seadistada, kui see üldse vòimalik on. Siiski on mul nüüd pilet kotis.
Tagasi majas ilmnes, et tubade tsementpõrandaid parajasti poleeritakse, täpsemalt minu oma, nii et pidin oma dušiga paar hetke ootama. Aga see-eest on mul nüüd läikivilus põrand.
Aa. Õhtul leidsin siis lõpuks üles esimese kohalike söögikoha ja tõin endale mingit pastaga sarnanevat asja köögiviljade ja munaga. Portsu hind 140 ruupiat, mis teeb alla euro. Maitse oli väga hea, aga paratamatult pani mõtisklema, et kui ma ei oleks öelnud, et pangu vähem vürtsi, mis minust siis oleks saanud. Praegusel juhul pidasin lihtsalt kolm korda vahet, et nuusata ja pool liitrit vett ära juua.
Ma loodan,et see muutub, aga hetkel on Tai toidureitingu suhtes ikka pika puuga ees.
Aga vähemalt mangostan oli superhea!
No comments:
Post a Comment