Tegelikult algavad seiklused muidugi varem. Istun hetkel Doha lennujaamas ja juba on päris seikluslik, mis sellest, et mikroskaalal.
Tallinn. Jätan oma talveriided ema kätte. Pagasi ja tassimise osas suurepärane otsus. Väliseid klimaatilisi tingimusi arvestades mitte nii väga. Loomulikult ei ole asi tegelikult nii hull, aga praeguseks on fakt, et lühike kleit ja suvekingad pole miinuskraadidega ka lennujaamas sees just kõige parem mõte. See selleks.
Rahvast eriti veel ei ole ja igaüks saab istuda turvaliselt oma toolireas. Ülimalt mugav. Siis siseneme aga transfeerbussi ja ilmneb, et rahvast onGI nii vähe. Maksimaalselt viisteist inimest. Lennuk on tühi ja jahe ja vetsus on silt, et vett ei ole. Silt ei valeta.
Arlanda lennujaam Rootsis. Kuidagi õnnestub mul kõik kaasreisijad inimtühjas pagasisaalis silmist kaotada. Lähen suvaliste tüüpide sabas läbi mingi kahtlase ukse ja leian ennast lennujaama eesruumist. Uksed mu taga on loomulikult sulgunud ja transfeeri asemel lähen Qatar Airwaysi lauda otsima. Õnneks on lennukini aega. Vist.
Saan oma pardakaardid kätte ja liigun kontrolli. Ja siis kuulen teist korda elus kõlaritest oma nime. Mida minust tahetakse, paraku aru ei saa, aga natuke jube on ikka. Pisut lohutust pakub see, et lisaks minule kõlab veel mitu vene nime. Juhuu! Ma ei olnud ainus, kes ära eksis! Õnneks on kõik siiski korras ja mind lubatakse lennukile.
Qatar on Arlandaga võrreldamatu. Mässin ennast pleedi sisse, panen soojad sokid jalga ja vaatan filmi "Room". Näe, TT, nii kiiresti vaatasingi ära! Päris emotsionaalne on, aga õnneks sisse kriipima ei jää. Võtan välja pinali, et sealt pliiatsit võtta ja avastan, et olen unustanud pliiatsiteritusnoa välja võtta. Panen pinali kiiresti kinni tagasi ja võtan kavva nuga kohalejõudmiseni ignoreerida. Huvitav, mis kõigil teistel kotis olla võib..?
Maandume. Kell on kohaliku aja järgi 5.30 ja sooja on 16 kraadi. Väljas on paks udu. Õige, kõrbes on ju suured temperatuurikõikumised.
Doha lennujaam on modernne ja puhas. Erinevad faktuurid ja mustrid, futu ja etno ulatavad teineteisele käe. Keset keskmist saali on hiigelsuur kaisumõmm, lamp peas. Tore, et monumentaalkunst võib ka nunnu olla.
Varsti stardib viimane lend. Kell Eestis on pool seitse hommikul.
No comments:
Post a Comment