Saturday, January 23, 2016

Vol kuus ehk Vahelduseks rahulikumalt.

Siia tulles arvasin, et kandy saab olema selline koht, kus mul on jube igav ja ei oska endaga midagi peale hakata. Nüüd on aga kuidagi läinud nii, et kappan ringi ja ainsad rahuhetked on need, kui päeval korraks kodus koomasse langen. Kui seda hetke on.

Et täna oli mu viimane päev siin, otsustasin rahulikult võtta ja uimerdada. Käia ehk ainult botaanikaaias. No ja siidipoes.. 

Hommikusöögilauda jõudsin varem, kui iial, kell kaheksa. Tundub, et see on parim aeg inimestega tutvumiseks, sest suht kõik vist püüavad sel ajal süüa ja päevaga algust teha. Põgusalt vestlesin kahe prantslasega ja teretasin kahe saksa mehega, kes olid kõike muud, kui vestlusaltid. Siis aga tuli lauda vanapaar, kes käivat selles külalistemajas juba seitseteist aastat igal aastal ja mis kõik need mehed ei olnud, nemad olid - ehk siis rõòmsameelsed, avatud ja jutukad, aga heas mõttes. Loomulikult oli ikkagi esimene kûsimus, et kust ma pärit olen, aga vastuse peale tuli reaktsiooniks: " Ooo! Arvo Pärt!" Ja baas vestluseks oli loodud. Nad on mõlemad britid, aga elabad Hispaanias, kuhu nad pensionipõlbpves kolisid. Inglismaal olid mõlemad kunstiõpetajad ja mees tegeleb igapäevaselt maalimisega. Nüüd hakkab valmis saama ka raamat, mis on tulvil tema SrLankal tehtud maale kohalikest kohtadest. Sain seda lehitseda ja kuigi stiil on ülimalt traditsiooniline ja akvarelne, st mitte minu maitse, siis oli igal juhul äärmiselt inspireeriv kuulata, kuidas ta esimesel siinkäigul juhuslikult mingi galerii omanikuga tutvus, kuidas too järjestikustel aastatel tema näitusi korrladas ja kuidas see kõik lõpuks selle raamatuni on viinud. Galles pidavat paar ta tööd üleval ka olema. Absoluutselt lähen vaatama. 
Ka ilmnes, et just nädal enne mu tulekut oli siin toimunud viiepäevane kirjandus- ja kunstifestival, asjalik sealjuures. No pagan! Aga vähemalt olen ma nüüd sellise festivali olemasolust teadlik. 
Pisut vestlesime ka teatriteemadel - tänu mu siidimaaniale peamiselt - ja naine rääkis, et tema tütre sõbranna on Londonis õmbleja ja teeb filmidele kostüüme. Näiteks Harry Potterile..ja Game of Thronesile hetkel.. Ütlesin, et kuigi mul on teine eriala, siis kadedaks teeb ikka, et on reaalselt võimalik teha kostüüme, mis on pärlitega üle tikitud ja et selle naise töötuba sooviks küll näha! Usun, et kui viitsin vähegi tegeleda, siis saan ka!
Lõppkokkuvõttes kestis see hommikusöök oma paar tundi ja oli üks lahedamaid mu kõigi reiside jooksul. 

Botaanikaaeda läksin ebatraditsiooniliselt tuktukiga, sest sinna oli kuus kilomeetrit ja jalad annavad ausaltöelda eilsest mäkkeronimisest ja bussis seismisest tunda. Eks karma is a bitch ja sain kohe korraga kõigi nende puudutud pilatesetundide ja ujumatajätmiste eest.
Aed ise oli suur ja inimrohke, kuna täna on täiskuu ja püha ja vaba päev. Aga päike oli suht lòõskav vahemaad pikad ja kui kõndisin läbi palmiku, kus iga palm oli erinevat liiki, siis kindlasti oli see huvitav, aga ma ei suutnud eriliselt vaimustuda. Sama kehtib erinevate bambuseliikide kohta. Kuigi see bambus oli küll tõeliselt muljetavaldav, mille varred olid reiejämedused ja vähemalt kolmekordse maja kõrgused. 
Mulle meeldivad lihtsalt rohkem lilled, pole midagi parata. Ja nii ma siis kondasingi seal ringi ja tegin makrovõtteid erineva struktuuriga lehtedest ja vartest. Ühtegi sellist lille, mille peale oleks tahtnud pikali kukkuda, ma paraku ei näinud. Ka orhideemajas mitte. 
Üldkokkuvõtteks võiks öelda, et minu maisptse jaoks oli see park liiga "puhas", liiga "kliin". Liiga palju tühje platse ühe puuga keskel, natuke liiga hoitud ja hoolitsetud ja kodustatud tundus kòik. Muidugi oli toredaid puid ja paar alleed olid ägedad, näiteks tantsivate kuuskede allee, mis vonklevad suvalises suunas taeva poole. Aga jah, mitte päris minu teema. 

Täna käisin poodlemas ka, kohalikus kaubanduskeskuses, kus oli nii paarkümmend poodi, pooled neist kinni. Ostsin kolm lehte ilusat paberit ja ühed aluspüksid. Olen enda üle uhke. 
Ja siidi ostsin ka. 28 meetrit. Muidugi, kui see ikka on siid :) Seda ma pole veel julgenud kindlaks teha. 

Ja ongi kõik. 
Hommikul kell kuus läheb rong. Jõuan veel kuus tundi magada.
Head ööd!

3 comments:

  1. Vau...ma tõesti kujutan ette, kui äge oli kohtumine selle vanapaariga....
    Mul on hea meel su pärast :-)

    Ah jaa- "vau" ütlesin ma ka siis, kui elektriautost lugesin. Mõtlesin juba mitu aastat tagasi, et Indias võisid olla eletrilised tuk-tukid...

    ReplyDelete
  2. Millal rice & curry't sööd? Mina alustasin sellest ega saanud kuu aega pidama. :)

    ReplyDelete
  3. Millal rice & curry't sööd? Mina sõin esimesel päeval ega saanud kuu aega pidama. :) Tervitused Sulle!

    ReplyDelete