Tegin kiire kõrvalepõike merre ja läksin siis asja uurima. Sara meenutav katusealune, mille taga lebas paar unist tai naist ja ees võrkkiikedes paar tükki veel. Keegi ei ilmutanud erilist soovi minuga suhelda, kuni ilmus suuuur valge mees ja kúsis inglise keeles, kas ma tulin viskisooviga. "Ikka, jah, muidugi", vastasin. Õnneks ei ajanud ta ainult puhast pläma ja ilmnes, et tema ongi koha omanik ja uuris,kuidas ja mida ma soovin ja kui tugev massaaž mulle meeldib, et kogu info ühele tai tüdrukule ära tõlkida. Lõpuks valisin kõige kallima variandi üldse - aaloe vera massaaži, millest ma polnud varem kuulnudki, aga mille kohta teadsin, et pòletusele mòjub see kindlasti hästi. Surve osas leppisime tüübiga kokku, et proovime tugevalt ja kui on liiga hull, siis ütlen "...". Sòna, mille ma kohe peale kuulmist ära unustasin, aga väga ei muretsenud, sest aargh on tõenäoliselt suht universaalne valuváljendus.
Mind kutsuti sisse, kus oli kardinatega eraldatud madrats põrandal, peapadja ja paari rätikuga. Esimest korda elus pidin massaažiks täiesti alasti võtma. Rätiku sain muidugi peale. Väga põnev! Esimese hooga mõtlesin, et äkki kuulsin valesti no ja väga piinlik oleks, kui laman seal nagu mind ilma loodi ja tekitan kõigile piinlikkust. Õnneks oli kõik õige.
Tüdrukul, pidin òige ruttu tõdema, olid väga head käed. Ta ei teinud mulle haiget, aga oli tugev ja konkreetne. Vääga kummaline oli ainult, kui ta suht alguses reie sisekülgedesse jõudis. Ma ei ole kunagi aru saanud, kuidas on üldse võimalik sealt masseerida, see on ju meeletult ebamugav! Aga ilmselgelt teadis ta, mida tesb, sest vastavalt mu reaktsioonile liikus ta allapoole tagasi, tegi seal midagi ja uuesti üles liikudes oli olukord juba tunduvalt pingevabam. Paar sellist raundi ja ma ei hakanudki enam tõmblema. Veel oli huvitav see, et ta kohtles keha erinevaid külgi erinevalt, st vastavalt sellele, kus mul pinged olid, keskendus ta näitesk jalgadel pikemalt erinevatel kohtadel. Úldse oli see kogemusena äärmiselt meeldiv. Kuna ma olin ju totaalselt riieteta, seega täiesti tema võimuses, siis oleksin võinud ennast haavatavana tunda, aga see, kuidas ta mind puudutas, tekitas usalduse ja isiklikkuse tunde. Väga suur oskus!
Viimaks, kui oli mu üle keha aaloegeeliga üle masseerinud, sain veel väikse peamassaaži ja lõpetuseks midagi päris raju kaelale ja òlgadele. Selleks tõusin istuli ja ta põlvitas mu taga ja vajutas käsivartga mingeid selliseid punkte, mille olemasolust ma teadlikki ei olnud! Ja no ausõna, pooleist päeva täiesti kange kael liigub sealt peale taas laitmatult :)
Väikse boonusena sain massaaži esimese poole jooksul kuulda ühte päris põhjalikku perekonnatüli. Tüüp, kes mu vastu võttis õiendas oma tailannast naise kallal, et miks too klientide vastu mingit huvi üles ei näita, nendega ei suhtle, miks ta üldse inglise keeles ei räägi jne. Et see, kuida ta käitub, näitab täielikku austuse puudumist ja et siis ta ei tohi mopeediga sõitma minna ja et kas ta süüa tahab, äkki mees tellib. Naine ei öelnud peaaegu midagi, natuke ainult osutas vastupanu, kuni toidujutu peale, kui mees juba kolmandat korda küsis ja ta vaikselt vastanud oli, ta karjatas, et EI, ma juba hakkasin süüa tegema! Selle peale jäi mees vait ja tüli tundus olevat lahendatud. Oma monoloogi jooksul ütles tüüp aga pidevalt, et Meow seda ja Meow teist, nii et koha nimi on hoopis naise järgi pandud, mitte nunnu kassi pòhjal. Kergendus.
Hiljem ajasin väljas tüübiga juttu ja kõigi ümberolijate olekust oli näha, et midagi erilist juhtunud ei ole ja et nii siin asjad käivadki. Tuli välja, et Tais on ta elanud juba kakskümmend aastat. Siin saarel kaksteist ja see konkreetne koht on lahti kaheksa aastat. Järelikult on tema ja Meow suhe sedalaadi tülidest hoolimata juba päris pika ajalooga. (Samas, kuna mees ise räägib vägagi okeilt tai keelt, siis saan ta inglise keele vastase naise probleemist aru ka.)
Lisaboonusena andis tüüp mulle tai keele mikrokoolituse:
Âu - tahtma
Tšoop - meeldima
Päng - kallis
Dii - hea
Mai - ei
Mai äu - ei taha
Mai tšoop - ei meeldi
Mai päng - ei ole kallis
Mai dii - ei ole hea
Äu mai - kas sa tahad?
Tšoop mai - kas meeldib?
Päng mai - kas on kallis?
Dii mai - kas on hea?
Iga viisakas naisterahvas paneb iga lause lõppu "kaa" ja mees "kap". Ühtlasi saab "a" pikkusega reguleerida oma viisakuse tooni. Mida pikem on kaaaaaa, seda magusam see on. Ja närvidele käivale taksojuhile võib öelda lihtsalt "ka!", mis on pm viisakalt "jää vait".
Lihtne! :D
Òhtul otsustasin minna ja päikseloojangut vaadata. Jõudsin umbes tunnike liiga vara, ujusin, päevitasin (esiosa, sest seljale ei tohi praegu päikest näidata ka mitte) ja tuhlasin varbaidpidi liivas. Rannas oli päris palju rahvast, üks tüdruk harjutas koos isaga akrobaatikat, nagu iga päev, òde-vend hullasid lainetes ja püüdsid takistada teineteisel kummipalli haaramast, üks rootsi perekond õpetas oma beebit ujuma, samal ajal, kui umbes viiene poeg kõrval amfiibinimest mängis. Hulkuvad koerad lamasid liival ja magasid sügavalt. Lõpuks oli päike nii madalale vajunud,et ilmutas loojumise märke. Ja siis hakkas sadama! Hetkega oli kõik läbimärg, inimesed jooksid igase suunda laiali ja valitses totaalne kaos. Mina tänasin õnne oma nahast koti üle, pakkisin fotoka ära ja kahlasin läbi paduvihma koseks muutunud teed mööda kodust vastupidises suunas, et õhtusöök ikkagi kätte saada. Sinna jõudes väänasin oma rätikust välja oma paar liitrit vett ja tilkusin, nagu kassipoeg.
Tellisin toidu kaasa ja jäin ootama, samal ajal vaikselt põrandale edasi tilkudes. Ja siis läks elekter ära. Ja tuli tagasi. Ja läks jälle ära. Laudadele tekkisid küünlad ja väljas saabunud kottpimeduse taustal oli see väga romantiline. Isegi kahju oli, kui kümme minutit hiljem tuled jälle tööle läksid. Vihm oli järele jäänud ja kodu poole astusin juba mööda lompideta auravat teed.
No comments:
Post a Comment